Mahlataja dilemma - kuidas valida endale õige abimees?

Hurom HH vasakul ja Optimum 400 paremal

Uute mahlahuvilistega kokku puutudes tuleb alati jutuks, millist mahlapressi siis endale ikka koju soetada. Turul pakutakse erinevaid mudeleid, kiireid ja aeglasi, soodsama hinnaga, kallima hinnaga, igaühele midagi, aga milline on ikka see õige, milline mudel on parim, milline firma usaldusväärseim, need küsimused kerkivad ikka ja jälle esile. Minu vastus on alati olnud, et mahlapressi olemasolu kaalub igaljuhul üles selle puudumise, mudelist hoolimata :) 
Igapäevaselt mahla tehes on mul pidevalt töös ja seega ka pidevas võrdluses kaks tublit abimeest, minu aeglane mahlapress Optimum 400 ja kiire mahlatsentrifuug Stollar. Optimumi tellisin aasta tagasi Inglismaalt ja Stollar on olnud minu majapidamises juba pea 5 aastat. Praktika käigus on välja kujunenud, millal ma ühte või teist kasutan. 
Ühes oma varasemas blogipostituses tegin katsetusi oma kahe abimehega ja peab tõdema, et kuna ma ei saanud kuidagi mõõta toitainete sisaldust mahlas, siis ei saa ma ka usutavalt väita, et aeglane mahlapress saab viljast rohkem toitaineid kätte, aga nii üldiselt räägitakse. Mahlakoguse erinevus oli tol korral vist 9 grammi aeglase mahalapressi kasuks, aga see ei ole just väga märkimisväärne saavutus. 
Loomulikult on tuntav erinevus mahla maitses ja kui mahl on külmkapis mõned tunnid õhukindlalt suletud pudelis seisnud, siis näeb aeglase mahlapressiga pressitud mahl ikka mahla moodi välja, aga kiire pressiga tehtud mahl näeb välja nagu hägune vesi millele on peale kerkinud mingi ebamäärane kiht.
Seega kui mahla on vaja säilitada pikemalt, siis valin kindlasti aeglase mahlapressi. Kui teen mahla õhtul hilja või hommikul vara siis valin samuti aeglase pressi, sest selle tekitatud müra on poole väiksem kui kiirel pressil.
Kui on korraga vaja valmistada kiiresti suurem kogus mahla (näiteks apelsinimahl suuremale seltskonnale), mis läheb kohe tarbimisele, siis valin kiire pressi. Kui teen mahla rohelistest lehelistest (spinat, lehtkapsas jms) siis valin alati aeglase pressi. Ühesõnaga, mulle meeldib, et on valikut :)
Minu eelmisest mahlamasinate testist võid lugeda siit  
Huromi FB lehelt leidsin ühe kiire mahlapressi ja Huromi võrdluse, seda saad vaadata siit

Uus mahlamasina test - Hurom versus Optimum

Nädal tagasi viis elu mind kokku Hurom Nordicu esindajatega ja mul tekkis suurepärane võimalus testida nende teise põlvkonna mahlapressi, mis on endistest veel aeglasem ja ka uuendatud disainiga. Igatahes olin väga põnevil kui uue mängukanni kodus lahti pakkisin. Välisel vaatlusel meeldis Huromi masin mulle väga, disain on ägedam kui minu Optimumil. Huromi esindajalt saadud info, et Optimum on hiinlaste koopia Huromi eelmise põlvkonna masinast mind väga ei kõigutanud, sest elus on ikka nii, et kes esimesena oma uudse tootega turule tuleb peab arvestama, et kõik järgijad ei hakka ju ometi jalgratast leiutama kui see juba olemas on :) Minu andmetel toodetakse Optimumi masinaid (blendereid ja mahlapresse) Taiwanil austraalaste omanduses oleva kompanii tellimusel. Aga tegelikult ei ole see kõik üldse oluline, kasutaja jaoks on peamised kaks asja: 
1) Kasutusmugavus
2) Hind

Toon siinkohal ära ka tabeli, milles on näha nii Huromi kui ka Optimumi tehnilised näitajad 

Esimene asi, mis mind Huromi masinat kokku pannes ebameeldivalt üllatas oli see, et ma ei saanud masinat kokku eiesimesel, teisel ega ka kolmandal katsel. Kuigi nii Optimumi kui ka Huromi ehitus on pealtnäha väga sarnane, siis millegipärast on Huromi puhul raske leida õiget asendit, kuidas kõik osad peaksid üksteise suhtes asetsema, et kaas kenasti peale klapiks. Optimumil on kokkupanek tehtud kasutajale lihtsaks, igal osal on peal täpike,  kõik täpikesed tuleb lihtsalt panna kohakuti ja klõpsti läheb kaas kenasti peale (pildil on Optimumi täpike ka näha kui hoolega otsite :)) . Mõningase pusimise peale sain Huromi masina siiski kokku ja sain hakata katsetama. 

Optimum (ülemine) ja Hurom (alumine) pealtvaates

Esimesena proovisin teha kõige lihtsamat õunamahla. Valisin kõvad, head mahlaõunad, kõik ühest sordist. Kaalusin välja täpselt kaks ühesugust portsu, pesin ja tükeldasin õunad ja panin masinad käima. 
Esimene asi mis mind positiivselt üllatas oli see, et Huromi masin on tõesti oluliselt vähem häälekam kui minu Optimum, nurrub mõnusalt :) 
Õunamahla sain Huromiga 20 grammi rohkem kui Optimumiga, see oli samuti positiivne üllatus. Huromi õunajäägid olid tõesti nii kuivad, et sealt küll rohkem mahla välja võluda poleks olnud võimalik.  Üks negatiivne aspekt oli ka, olin lõiganud õunad nii suureks nagu nad Optimumi mahuvad, aga üllatuseks avastasin, et nad sellisel kujul Huromi masinasse ei mahu. Huromi masina sööduava on Optimumi omast väiksem, seega tükeldamise peale läheb rohkem aega. Mahlad valmis, panin mõlema masina tehtud mahla õhukindlalt klaaspudlisse ja paigutasin külmkappi, plaaniga vaadata, mis neist hommikuks on saanud. 

Edasi otsustasin masinad proovile panna oma ühe lemmiku, granaatõuna mahla valmistamises. Kaalusin täpselt võrdselt seemneid, panin masinad tööle, lasin seemned masinasse ja vaatasin kuidas ilus punane mahl kannu niriseb. 
Mulle meeldib Huromi juures väga see mugav kangike, mille abil saab reguleerida viljaliha osakaalu mahlas. Optimumil saab seda reguleerida mahlaanuma all oleva silikoonist stopperi abil, aga seda ei saa teha siis kui mahlategemine käib. Mugav tilgalukk on olemas mõlemal masinal. Milleks see hea on - näiteks saad masinat kahe erineva mahla tegemise vahel hõlpsalt loputada, paned tilgaluku kinni, kallad vett masinasse, lased veidi masinal töötada ja vett ringi loksutada, siis lased vee välja ja ongi masin järgmise mahla jaoks valmis.
Granaatõunamahla tegid mõlemad masinad samast kogusest (90 grammi seemneid) täpselt sama palju (63 grammi mahla), väljanägemine oli mahladel veidi erinev, aga maitse sama - mõlemad väga head!

Optimumi tehtud mahl vasakul, Huromi mahl paremal

Tegin veel Huromi masinaga ühe suurepärase sügisese mahla, mis maitses ülihea ja nägi välja nagu puhas kuld. 

Mahlas olid järgmised komponendid:
Suur peotäis kõrvitsatükke
2 väiksemat hapukat kõva mahlaõuna
1 suur kobar pihlakaid 
Muide pihlaka viljad on väga kasulikud mahlalisandid.

Pihlakad sisaldavad rikkalikult pektiinühendeid, mis suhkrutega ühinedes moodustavad seedekulgla limaskestadele kaitsekihi, seovad ja viivad kehast välja mürgiseid ühendeid. Pihlaka viljades on ka amügdaliini – ainet, mis suurendab organismi vastupanuvõimet radioaktiivsele (ka röntgen-) kiirgusele.
Teaduslike uuringutega on tõestatud, et pihlakaviljad aitavad alandada lipiidide kogunemist maksas ja kolesteroolisisaldust veres ning omavad antibakteriaalset toimet (Allikas: berrygroup.ee)

Kui mahlad tehtud ja joodud on vaja masinad ka puhastada. Selles osas ma siin erinevusi välja tuua ei oska, mõlemaid masinaid on väga lihtne ja mugav puhastada. Huromil kippus küll rohkem jääke kogunema kruvi sisse ja ümber. Kui tuua võrdlus kiire mahlapressiga, siis mulle meeldib aeglase masinaga toimetamine juba sellepärast, et võimalikult vähe jääke jääb masina osade külge, suurem osa tuleb kenasti jääginõusse. Vaja ainult osad vee all ära loputada. Kiire masina puhul on alati tükk tegemist peene filtersõela puhastamisega ja mahlajääke on masina kõik osad kenakesti täis.

Mõlema masina tehtud õunamahlad nägid järgmisel hommikul külmikust võetuna välja sellised: 

Huromi mahl vasakul, Optimumi mahl paremal
Nagu pildilt näha on Optimumi mahlal peal vahtu, Huromi mahlal see peaaegu puudub. Maitseomadused samad.

Kui nüüd pikk jutt ilma pikemate kõrvalepõigeteta kokku võtta siis olid minu isiklikud tähelepanekud katsetatud Huromi mahlapressi osas järgmised:

Huromi plussid võrreldes Optimumiga:
* Moodsam disain
* Väga vaikne mootor
* Väga kuivad mahlajäägid st. masin pressib viljast välja maksimumi (kruvil aeglasemad pöörded)
* Viljaliha määra reguleerimise kang

Huromi miinused võrreldes Optimumiga:
*Kokkupanemine keerulisem - kuigi põhimõtteliselt täpselt sama süsteem, mis Optimumil, aga kui ei tea, kuidas täpselt, siis ei õnnestu just kergesti
* Kui reguleerimiskang on suletud asendis, siis kipuvad jäägid kogunema kruvi ümber ja sisse, mitte ei välju väljutusavast
*Väiksem sööduava - rohkem tükeldamist

Ja nüüd see, mida kindlasti tahate juba väga teada, hind. Jah, peab tunnistama, et hind on siin üheks oluliseks faktoriks. Optimum maksis aasta tagasi kui ma ta ostsin 235 eurot, Huromi HH mudel maksab hetkel 549 eurot (mõlemad hinnad sisaldavad käibemaksu). Huromi esimese põlvkonna mudel, mis on siis see mudel, mille koopia peaks Optimum 400 olema, maksab 399 eurot.
Igaühe enda valik, kuidas rahakott kannatab. 
Kuna  tegemist on ikkagi pikaajalise investeeringuga, siis tuleb enne põhjalikult kaaluda. Eelkõige on oluline endale selgeks teha, kui suur mahlafänn te ikka olete. Kui teete mahla igapäevaselt ja tahate katsetada mahlale lisaks ka pähklipiimade ja võietega, toorpüreedega jms. siis soovitan igal juhul valida endale korralik aeglane mahlapress. Tsentrifugaalmasin neid võimalusi ei paku. Kui teete aga mahla paar korda aastas, siis küll ei ole mõtet kallist masinat kappi tolmu koguma soetada. Ja nagu ma ka juba varem olen korduvalt öelnud - iga mahlapress on parem kui selle puudumine! 
Tehke mahla!