Jõulustress? Värske mahla abil stressist priiks
Jõulueelne aeg kipub ikka olema stressirikas ja kiirustamist täis. Nii palju on teha, nii palju on kohti kuhu vaja veel jõuda, rääkimata erinevatest koosolemistest, pidudest, vastuvõttudest, mis paratamatult sel aastaajal üksteise otsa kuhjuvad. Lisaks veel kingipaanika ja päkapikukohustused. Stress on vältimatu ja paraku annab see ka kehas märku. Tüüpilised stressi tunnused: väsimus, immuunsuse langus, vererõhu tõus, seedetegevuse aeglustumine, mälu nõrgenemine, vahelduv tuju, unehäired ja paraku ka kaalutõus. Hea on ju öelda, et proovige stressi vältida, aga seda kindlasti kergem öelda kui teha.
Stress on meile looduse poolt kaasa antud vahend toimetulemaks meid ohustavate situatsioonidega, meie keha toodab adrenaliini, mis kiirendab südametegevust, laiendab jäsemete artereid, et neisse saaks suunduda suurem verevool, mis aitab meil ohu eest põgeneda. Adrenaliininäärmed vabastavad hormooni nimega kortisool, et säilitada energiat seniks kuni hädoht möödas, sellest hetkest eritavad nad ka hormooni DHEA (neerupealise hormoon dehüdroepiandrosteroon), mis rahustab.
See on ideaalne olukord ohu korral, aga muutub probleemiks siis kui selline olukord kestab pikka aega. See väsitab meie neerupealiseid pärsib kilpnäärme hormoonide produktsiooni ja nõrgestab meie immuunsüsteemi. Siin peitub tõenäoliselt ka põhjus aastaalguse külmetushaigustele ja terviseprobleemidele.
Mina ei ole tõsisemaid külmetushaigusi põdenud kindlasti viimased 9 aastat võibolla isegi kauem, mõni paaripäevane nohu on küll ette tulnud, aga millekski tõsisemaks pole see kujunenud. Mida ma siis teen? Ei saa öelda, et mul stressi ei ole, aga arvestan selle olukorraga ja proovin menüü kujundamise ja värskete mahlade abil oma keha varustada vajalike ainetega, mis aitavad tal stressiolukorras vastu pidada ja terveks jääda.
Asendamatud rasvahapped – need on elulise tähtsusega kahjustatud rakkude regeneratsioonis ja uuendamises ning vere suhkrutaseme tasakaalustamises ja tuju reguleerimiseks
Magneesium ja kaltsium – stress vähendab nende mineraalide taset kehas ja lausa hädavajalik on suurendada nende mineraalide sisaldust oma toidus/joogis
Antioksüdandid – antioksüdandid, eriti C vitamiin, aitavad taastada adrenaliini tasakaalu ning leevendada vabade radikaalide mõju kehale stressi ajal.
Oluline B on vesilahustuv vitamiin B6 (pyridoxine, pyridoxal, pyridoxamine), mis on vajalik tagamaks punaste vereliblede ainevahetust, tugevdama närvisüsteemi, imuunsust ja teisi olulisi keha funktsioone. Pikaajaline B 6 vitamiini puudus organismis suurendab oluliselt südameinfarkti riski, põhjustab nahaprobleeme, soodustab depressiooni ja ka aneemia teket. Täiskasvanu päevane B6 vitamiini vajadus on 2 mg
B6 vitamiini leidub palju päevalilleseemnetes 1,35 mg/100 g, pistaatsiapähklites 1,12 mg/100 g, tuunikalas 1,04 mg/100 g, kalkuni ja kanalihas 0,81 mg/100g, kuivatatud ploomides 0,75 mg/100 g, banaanis 0,37 mg/100 g, avokaados 0,29 mg/100g, spinatis 0,24 mg/100gr
B 12 vitamiin (kobalamiin) on kõige komplekssem vitamiin, mis inimesele teada. Kerge B12 vitamiini puudus võib põhjustada aneemiat, kurnatust, maaniaid ja depressiooni ja pikaajaline puudujääk viib juba tõsisemate aju ja närvisüsteemi kahjustusteni.
See on ideaalne olukord ohu korral, aga muutub probleemiks siis kui selline olukord kestab pikka aega. See väsitab meie neerupealiseid pärsib kilpnäärme hormoonide produktsiooni ja nõrgestab meie immuunsüsteemi. Siin peitub tõenäoliselt ka põhjus aastaalguse külmetushaigustele ja terviseprobleemidele.
Mina ei ole tõsisemaid külmetushaigusi põdenud kindlasti viimased 9 aastat võibolla isegi kauem, mõni paaripäevane nohu on küll ette tulnud, aga millekski tõsisemaks pole see kujunenud. Mida ma siis teen? Ei saa öelda, et mul stressi ei ole, aga arvestan selle olukorraga ja proovin menüü kujundamise ja värskete mahlade abil oma keha varustada vajalike ainetega, mis aitavad tal stressiolukorras vastu pidada ja terveks jääda.
Milliseid aineid meie keha stressi korral rohkem vajab?
B kompleksi vitamiinid – neill on närve rahustav toime ja nad aitavad ajus närviimpulsside edasikandmistAsendamatud rasvahapped – need on elulise tähtsusega kahjustatud rakkude regeneratsioonis ja uuendamises ning vere suhkrutaseme tasakaalustamises ja tuju reguleerimiseks
Magneesium ja kaltsium – stress vähendab nende mineraalide taset kehas ja lausa hädavajalik on suurendada nende mineraalide sisaldust oma toidus/joogis
Antioksüdandid – antioksüdandid, eriti C vitamiin, aitavad taastada adrenaliini tasakaalu ning leevendada vabade radikaalide mõju kehale stressi ajal.
Millistest toiduainetest neid ained saab ehk mida siis süüa ja juua?
B grupi vitamiine leidub täisteratoodetes, pähklites, maksas, kalas, munas, tumerohelistes lehtköögiviljades, kaunviljades, kapsalistes ja lihas. Kui ka lihasööja ei ole on ka päris palju võimalusi oma toidulauda B vitamiinidega rikastadaOluline B on vesilahustuv vitamiin B6 (pyridoxine, pyridoxal, pyridoxamine), mis on vajalik tagamaks punaste vereliblede ainevahetust, tugevdama närvisüsteemi, imuunsust ja teisi olulisi keha funktsioone. Pikaajaline B 6 vitamiini puudus organismis suurendab oluliselt südameinfarkti riski, põhjustab nahaprobleeme, soodustab depressiooni ja ka aneemia teket. Täiskasvanu päevane B6 vitamiini vajadus on 2 mg
B6 vitamiini leidub palju päevalilleseemnetes 1,35 mg/100 g, pistaatsiapähklites 1,12 mg/100 g, tuunikalas 1,04 mg/100 g, kalkuni ja kanalihas 0,81 mg/100g, kuivatatud ploomides 0,75 mg/100 g, banaanis 0,37 mg/100 g, avokaados 0,29 mg/100g, spinatis 0,24 mg/100gr
B 12 vitamiin (kobalamiin) on kõige komplekssem vitamiin, mis inimesele teada. Kerge B12 vitamiini puudus võib põhjustada aneemiat, kurnatust, maaniaid ja depressiooni ja pikaajaline puudujääk viib juba tõsisemate aju ja närvisüsteemi kahjustusteni.
Vitamiini B12 toodavad bakterid, mida leidub naturaalselt loomsetes produktides kuigi ka sünteetilised vormid on olemas ja neid lisatakse toiduainetele nagu näiteks hommikusöögihelvestele. B12 vitamiini võib organismi manustada suurtes kogustes, sest see ladestub maksas ja sealt siis organism võtab seda vajadusel tarvitusele.
Probleem on siinkohal taimetoitlaste jaoks, kuna B12 vitamiini leidub peamiselt loomsetes produktides nagu loomamaksas 83.1μg/100 g ja loomalihas, samuti kalas (makrell 19.0μg ) ja merekarpides 98.9μg/100 g, koorikloomades 11.5μg/100g. Taimsetest produktidest saab B12 vitamiini sellega rikastatud sojatoodetest ja taimsetest piimadest ning nüüd ka meie turul saada olevatest pärmiekstrakti määretest Marmite ja Vegemite. Loe neist lisa siit http://marmitelover.blogspot.com/2013/02/video-marmite-on-toast-for-beginners.html
Kaltsiumi saamiseks ei pea jooma lehmapiima, see on nüüd juba tõestust leidnud, leidub nii palju teisi toiduaineid, millest on võimalik saada oluliselt rohkem kaltsiumi kui piimast. Kaltsiumi leidub vetikates (1093 mg/100 gr), lehtkapsapealsetes (250 mg/100 gr), naeripealsetes, mandlites (234 g/100 g), petersellis, võilillelehtedes, brasiilia pähklites, peedipealsetes, toortatras, brokkolis, kreekapähklites, selleris jpt.
Magneesiumi leidub vetikates, täisteratoodetes, pähklites, peedilehtedes, kookospähklis, sojaubades, spinatis, kuivatatud viigimarjades, kuivatatud aprikoosides, tumerohelistes köögivilajdes
Kasulikke rasvhappeid saab teadagi rasvasest kalast, pähklitest, seemnetest, avokaadost ja külmpressitud õlidest, mis toidavad meie nahka, hoiavad korras südame- veresoonkonna, vähendavad vähki haigestumise riski ja aeglustavad vananemist. Paljude uuringute väitel on kasulik süüa suhtes Omega3 -Omega 6 rohkem Omega 3-e sisaldavaid toitaineid.
Parema tasakaalu tagavad sellised mereannid nagu: kaaviar, seepia, homaar, jõekarbid, austrid, kaheksajalg jne., kaladest on parimad – meriahven, tursk, ahven, hõbeheik, paltus, tuunikala, makrell, heeringas jne.
Ubadest on Omega 3 rikkaim munguba, üllatusena on Omega 3 poolest rikkad ka sellised ürdid nagu piparmünt ja ka tüümian ja basiilik. Veel lisanduvad siia nimekirja rohelised lehtköögiviljad nagu spinat, troopiline puuvili papaia ja muidugi linaseemned ja nendest pressitud õli.
Allikad: http://www.healthaliciousness.com ; „Süües ilusaks“, S.Leeben; „Koduapteek“ M.Marrone
Annan siinkohal mõned head järeleproovitud retseptid. Valmistage värskelt ja nautige niipalju kui kulub. Alati on väga lihtne ja hea valik juua hommikul priske klaas värsket aplesinimahla või teha segu greibi või pomeloga. Aga allpool veel variante.
Roheline hommikusöök
Lõunane turbosmuuti
Pane mandlid juba eelmisel õhtul vette likku ja enne kasutamist loputa kindlasti. Lase õunad, seller ja ananass mahlaks, pane mahl blenderisse, lisa mandlid, lase segu ühtlaseks, lisa banaan, blenderda, vajadusel pane juurde pisut vett või hoopis kookosvett kui on. Mõnus kõhutäis!
Õhtune juurikamahl
Mahlata rohelised lehelised nii nagu esimeses mahlas (pallina õunte vahel), siis kõik muud juurikad ja sidrun (ingver). Ära koori kui on mahesidrun, kui ei, siis koori kindlasti.
Mahlade vahepeal valmistage maitsvaid toitusid kasutades ülalmainitud suurepäraseid toiduaineid, sööge aeglaselt, magage piisavalt, jalutage värskes õhus (mitte kaubanduskeskuses :)) ja tundke elust rõõmu! Päris hull lugu oleks ju kui jõulud lähevad mööda, aga stress jääb :)
Probleem on siinkohal taimetoitlaste jaoks, kuna B12 vitamiini leidub peamiselt loomsetes produktides nagu loomamaksas 83.1μg/100 g ja loomalihas, samuti kalas (makrell 19.0μg ) ja merekarpides 98.9μg/100 g, koorikloomades 11.5μg/100g. Taimsetest produktidest saab B12 vitamiini sellega rikastatud sojatoodetest ja taimsetest piimadest ning nüüd ka meie turul saada olevatest pärmiekstrakti määretest Marmite ja Vegemite. Loe neist lisa siit http://marmitelover.blogspot.com/2013/02/video-marmite-on-toast-for-beginners.html
Kaltsiumi saamiseks ei pea jooma lehmapiima, see on nüüd juba tõestust leidnud, leidub nii palju teisi toiduaineid, millest on võimalik saada oluliselt rohkem kaltsiumi kui piimast. Kaltsiumi leidub vetikates (1093 mg/100 gr), lehtkapsapealsetes (250 mg/100 gr), naeripealsetes, mandlites (234 g/100 g), petersellis, võilillelehtedes, brasiilia pähklites, peedipealsetes, toortatras, brokkolis, kreekapähklites, selleris jpt.
Magneesiumi leidub vetikates, täisteratoodetes, pähklites, peedilehtedes, kookospähklis, sojaubades, spinatis, kuivatatud viigimarjades, kuivatatud aprikoosides, tumerohelistes köögivilajdes
Kasulikke rasvhappeid saab teadagi rasvasest kalast, pähklitest, seemnetest, avokaadost ja külmpressitud õlidest, mis toidavad meie nahka, hoiavad korras südame- veresoonkonna, vähendavad vähki haigestumise riski ja aeglustavad vananemist. Paljude uuringute väitel on kasulik süüa suhtes Omega3 -Omega 6 rohkem Omega 3-e sisaldavaid toitaineid.
Parema tasakaalu tagavad sellised mereannid nagu: kaaviar, seepia, homaar, jõekarbid, austrid, kaheksajalg jne., kaladest on parimad – meriahven, tursk, ahven, hõbeheik, paltus, tuunikala, makrell, heeringas jne.
Ubadest on Omega 3 rikkaim munguba, üllatusena on Omega 3 poolest rikkad ka sellised ürdid nagu piparmünt ja ka tüümian ja basiilik. Veel lisanduvad siia nimekirja rohelised lehtköögiviljad nagu spinat, troopiline puuvili papaia ja muidugi linaseemned ja nendest pressitud õli.
Allikad: http://www.healthaliciousness.com ; „Süües ilusaks“, S.Leeben; „Koduapteek“ M.Marrone
Millised värsked mahlad ja smuutid aitavad meie organismi laadida stressivastaste ainetega?
Roheline hommikusöök
- 2 mahlakat õuna (võib ka rohkem kui on väiksed õunad)
- 1 sellerivars
- Suur peotäis rohelist (spinat, petersell, lehtkapsas või lehtsalat (rooma salat, paksoi), peedilehed, mida parasjagu leidub)
- ½ laimi
- ½ avokaadot
Lõunane turbosmuuti
- 1/3 ananassi
- 1 seller
- 2 õuna
- 1 banaan
- Peotäis leotatud mandleid (võid kasutada ka muid meelepäraseid pähkleid või seemneid, aga leotatult kindlasti)
Pane mandlid juba eelmisel õhtul vette likku ja enne kasutamist loputa kindlasti. Lase õunad, seller ja ananass mahlaks, pane mahl blenderisse, lisa mandlid, lase segu ühtlaseks, lisa banaan, blenderda, vajadusel pane juurde pisut vett või hoopis kookosvett kui on. Mõnus kõhutäis!
Õhtune juurikamahl
- 2 õuna
- Pool pikka kurki
- ½ sidrunit (kui mahe siis koos koorega)
- Peotäis brokkoli õisikuid
- Peotäis spinatit (või muud rohelist lehelist) ja peotäis peterselli
- 1 sellerivars
- 1 porgand
- 1 väiksem peet
.jpg)
Mahlata rohelised lehelised nii nagu esimeses mahlas (pallina õunte vahel), siis kõik muud juurikad ja sidrun (ingver). Ära koori kui on mahesidrun, kui ei, siis koori kindlasti.
Mahlade vahepeal valmistage maitsvaid toitusid kasutades ülalmainitud suurepäraseid toiduaineid, sööge aeglaselt, magage piisavalt, jalutage värskes õhus (mitte kaubanduskeskuses :)) ja tundke elust rõõmu! Päris hull lugu oleks ju kui jõulud lähevad mööda, aga stress jääb :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar