Blogist ja autorist

neljapäev, 18. detsember 2014

Liigne muretsemine ja vale toit kergitab kehakaalu


Kaaluteema on selline teema, mis on alati ajakohane, aga eriti hakkab sellekohaseid kirjutisi tekkima  jõulude eel ja aasta alguses. 

Mina kirjutan sellest hetkel eelkõige seepärast, et just viimasel ajal on väga palju tuttavate ja sõprade seas olnud juttu justkui mingist hiilivast epideemiast – eriti midagi ei söö, söögiisu ka ei ole, joon vett, aga kehakaal muudkui kasvab. On kirjeldatud tunnet nagu keha paisuks nagu pärmitainas, pea olevat paks nagu pakk ja pidev väsimus teeb olemise täiesti jõetuks. 
Siinkohal võiksin ju soovitada, et jooge värsket mahla, aga seda ma seekordei ei tee, sest teades pisut Hiina meditsiini teooriat, võiks see soovitus antud olukorras kasu asemel hoopis kahju tuua. Kindlasti tõstavad nüüd toortoitujad häält ja ütlevad, et sööge värsket ja töötlemata toitu ja kõik probleemid kaovad, aga julgen väita, et kõigile siiski selline toitumisviis ei sobi, vähemalt aastaringselt ja meie kliimas mitte.Hiina meditsiini teooria järgi on eelpoolmainitud sümptomite puhul tegemist ilmselt ülekaaluga, mis on tingitud põrna qi ja yangi nõrkusest.
Põrn on seedimise, vere tootmise ja vedelike ainevahetuse kõige olulisem organ. Kui põrn töötab hästi on söögiisu hea, seedimine korras ja kehast jääkide väljutamine toimib hästi.

Kui põrn tugev on mõte selge ja kiire, õppimisvõime on hea, tekivad uued ideed. Samas liigne õppimine, mõtlemine ja muretsemine jälle nõrgestavad põrna.

Nõrk põrn on tüüpiline nende naiste nuhtlus, kes kipuvad kõigi eest mõtlema, muretsevad üleliia ja üritavad kergete salatitega kaalu kontrolli all hoida :)



Ära söö niiskust sisse!


Kui põrn on nõrk hakkab organismi niiskus kogunema ja põhjustab kaalutõusu. Nagu juba öeldud, nõrgestavad põrna vale toitumine, liigne istumine ja üleliigne muretsemine.

Niiskust tekitavad toiduained, mida sellise sündroomi puhul peaks vältima: piimatooted, külmad joogid, rasvased - praetud toidud, magus, rafineeritud suhkur ja jahud, toored puu- ja köögiviljad, ettevaatlik tasuks olla ka kurgi tomati, rohelise tee ja mineraalvee tarvitamisega ja troopiliste viljadega – apelsin, sidrun, banaan, kiivi, ananass, arbuus.

Lima ja niiskust aitavad kehast eemaldada: apteegitill, linaseemned, cayenne pipar, küüslauk, sibul, rõigas, naeris, redis, seened, vetikad, nõges, mandariini koor, ingver, kaneel, lagrits, pipar, nelk, vanill, tähtaniis, aniis,

Põrnale sobilik toit peaks olema kergesti seeditav,lihtne ja sooja temperatuuriga. Toidu kogus peaks olema mõõdukas, sest ka ülesöömine kahjustab mao ja põrna energiat, nagu õhtul hilja söömine ja söömise ajal muuga tegelemine kurnab ära mao yini.

Olemuselt soojad lihad ja kalad on: lõhe, forell, tuunikala, krabid, looma-, kana- ja lambaliha (eriti puljong).
Sobilikud puuviljad ja marjad, mis põrna ei kurna on: murel, ploomid, virsik, magusad õunad, datlid, viigimarjad, aprikoosid, punased viinamarjad, kuivatatud puuviljad.
Põrnale head toiduained on veel: porgand, maguskartul, kõrvits, sibul, kapsas, hirss, kaer, riis, tatar, polenta, mesi, rosinad, vahtrasiirup, töötlemata roosuhkur, seedermänni seemned, pistaatsia pähkel, sarapuupähkel, kookospähkel ja seesamiseemned.


Kuidas siis oma põrna lisaks toitumise muutmisele veel turgutada saab?



Soovitan ühte ülihead hingamisharjutust põrna stimuleerimiseks

Harjutus järgmine: istu kandadel, jalad laias hargis, käed vii kõrvale, peopesad ülespoole. Pane keel torru, justkui kõrs ja hakka läbi keele sisse hingama justkui jooksid õhku läbi kõrre. Sissehingates läbi keeletoru vii käed üles pea kohale, väljahingates läbi keeletoru käed küljele tagasi.Tee nii umbes 3 minutit järgemööda,kui nii kaua ei
 jaksa, tee vähem.

Põrnale meeldib soojus seega on põrna hea soojaga mõjutada.
Tee jäme meresool potis soojaks, pane soki või tihedast riidest kotikese sisse. Soe soolakott aseta punktile RM 6 Qihai,mis asub täpselt naba ja häbemeluu vahel keha keskjoonel. See on üks tähtsamaid akupunkte qi ja yangi tugevdamiseks. Selle punkti kaudu saab toetada põrna,  ravida masendust ja kurnatust, leevendada valulikku menstruatsiooni, (soe soolakott)Üks keha suurtest punktidest – tähtis masenduse ja kurnatuse ravis, ravib kõiki viit zang elundit (kops, süda,põrn, maks, neerud)

Hea punkt kõhul, millele võiks veel soolakotti panna või mokšat teha, on RM 12 Zhongwan, mis asetseb naba ja rinnakuotsa vahel keha keskjoonel. See punkt on kõige tähtsam mao reguleerija ja põrna toetaja. Selle punkti mõjutamisega saab ravida isutust, väsimust, ülakõhu nüri valu, seedeprobleeme, maorefluksi.

Mainisin eespool mokšat, selgituseks neile, kes ei ole sellest midagi kuulnud. Mokša teraapia on traditsioonilise hiina meditsiini üks raviviis. Mokša on harilikust pujust tehtud sigar või koonus, mis pannakse põlema ja nendega soojendatakse akupunktuuripunkte, et neid stimuleerida. Mokša kuumuse toime soodustab vere ja gi ringlust, avab energiakanalid, eemaldab külma ja niiskuse.'
Põrna ravimiseks on väga hea punkt, millele mokšat teha, põrnakanali punkt
P3 – Taibai. Punkt asub seal kus lõpeb suure varba liiges, kanna pool – see üks kõige tähtsam põrna tugevdav punkt üldse. Selle punkti mõjutamise abil saab ravida niikuse kogunemisest tekkinud häireid ka mujal kehas, tugevdada põrnaga seotud vaimseid aspekte, parandada mälu ja soodustada mõttetegevuse selgust.

Kui mokša hankimine on liiga keerukas võib loomulikult ka seda punkti soolakotiga mõjutada, aga mokša on kindlasti tõhusam. Soolakotti hoia punktidel 15 minutit, mokšaga mõjutamine võiks kesta u 5 minutit või nii kaua kui tekib tunne, et soojus "läheb sisse" st. et soojust on tunda juba ka mujal mitte ainult mokša all.

Igatahes tasub kiiresti lisanduvate kilode peatamiseks ja nn. "paksust olemisest" ülesaamiseks vaadata üle oma menüü, et ega liiga palju niiskust toiduga sisse ei lähe, vajadusel tehke siis vastavad muudatused. Ärge oma põrna liigse muretsemisega koormake, tehke soojaravi, jooge ingveriteed ja nautige olemist. Kui põrn tugev võib jälle vahepeal mahla juua. Olen ise ka ülalmainitud sündroomi all kannatanud ja nimetatud meetoditest abi saanud. Siinkohal ka palavad tervitused minu õpetajale Rene Bürklandile, tänu kellelt saadud teadmistele olen saanud aidata ennast ja ka paljusid teisi.Kasutatud allikad: "Hiina meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigustele", Rene Bürkland, "Tervendav Hiina rahvusköök", Zhuo Zhao, George Ellis, "Suur Hiina meditsiini käsiraamat", Elina Hytönen

esmaspäev, 8. detsember 2014

Värske mahl aitab .... stressi maandada

Jõulustress? Värske mahla abil stressist priiks

Jõulueelne aeg kipub ikka olema stressirikas ja kiirustamist täis. Nii palju on teha, nii palju on kohti kuhu vaja veel jõuda, rääkimata erinevatest koosolemistest, pidudest, vastuvõttudest, mis paratamatult sel aastaajal üksteise otsa kuhjuvad. Lisaks veel kingipaanika ja päkapikukohustused. Stress on vältimatu ja paraku annab see ka kehas märku.
Tüüpilised stressi tunnused: väsimus, immuunsuse langus, vererõhu tõus, seedetegevuse aeglustumine, mälu nõrgenemine, vahelduv tuju, unehäired ja paraku ka kaalutõus. Hea on ju öelda, et proovige stressi vältida, aga seda kindlasti kergem öelda kui teha. 

Stress on meile looduse poolt kaasa antud vahend toimetulemaks meid ohustavate situatsioonidega, meie keha toodab adrenaliini, mis kiirendab südametegevust, laiendab jäsemete artereid, et neisse saaks suunduda suurem verevool, mis aitab meil ohu eest põgeneda. Adrenaliininäärmed vabastavad hormooni nimega kortisool, et säilitada energiat seniks kuni hädoht möödas, sellest hetkest eritavad nad ka hormooni DHEA (neerupealise hormoon dehüdroepiandrosteroon), mis rahustab. 
See on ideaalne olukord ohu korral, aga muutub probleemiks siis kui selline olukord kestab pikka aega. See väsitab meie neerupealiseid pärsib kilpnäärme hormoonide produktsiooni ja nõrgestab meie immuunsüsteemi. Siin peitub tõenäoliselt ka põhjus aastaalguse külmetushaigustele ja terviseprobleemidele.

Mina ei ole tõsisemaid külmetushaigusi põdenud kindlasti viimased 9 aastat võibolla isegi kauem, mõni paaripäevane nohu on küll ette tulnud, aga millekski tõsisemaks pole see kujunenud. Mida ma siis teen? Ei saa öelda, et mul stressi ei ole, aga arvestan selle olukorraga ja proovin menüü kujundamise ja värskete mahlade abil oma keha varustada vajalike ainetega, mis aitavad tal stressiolukorras vastu pidada ja terveks jääda.



Milliseid aineid meie keha stressi korral rohkem vajab?

B kompleksi vitamiinid – neill on närve rahustav toime ja nad aitavad ajus närviimpulsside edasikandmist

Asendamatud rasvahapped – need on elulise tähtsusega kahjustatud rakkude regeneratsioonis ja uuendamises ning vere suhkrutaseme tasakaalustamises ja tuju reguleerimiseks

Magneesium ja kaltsium – stress vähendab nende mineraalide taset kehas ja lausa hädavajalik on suurendada nende mineraalide sisaldust oma toidus/joogis

Antioksüdandid – antioksüdandid, eriti C vitamiin, aitavad taastada adrenaliini tasakaalu ning leevendada vabade radikaalide mõju kehale stressi ajal.



Millistest toiduainetest neid ained saab ehk mida siis süüa ja juua?

B grupi vitamiine leidub täisteratoodetes, pähklites, maksas, kalas, munas, tumerohelistes lehtköögiviljades, kaunviljades, kapsalistes ja lihas. Kui ka lihasööja ei ole on ka päris palju võimalusi oma toidulauda B vitamiinidega rikastada

Oluline B on vesilahustuv vitamiin B6 (pyridoxine, pyridoxal, pyridoxamine), mis on vajalik tagamaks punaste vereliblede ainevahetust, tugevdama närvisüsteemi, imuunsust ja teisi olulisi keha funktsioone. Pikaajaline B 6 vitamiini puudus organismis suurendab oluliselt südameinfarkti riski, põhjustab nahaprobleeme, soodustab depressiooni ja ka aneemia teket. Täiskasvanu päevane B6 vitamiini vajadus on 2 mg

B6 vitamiini leidub palju päevalilleseemnetes 1,35 mg/100 g, pistaatsiapähklites 1,12 mg/100 g, tuunikalas 1,04 mg/100 g, kalkuni ja kanalihas 0,81 mg/100g, kuivatatud ploomides 0,75 mg/100 g, banaanis 0,37 mg/100 g, avokaados 0,29 mg/100g, spinatis 0,24 mg/100gr

B 12 vitamiin (kobalamiin) on kõige komplekssem vitamiin, mis inimesele teada. Kerge B12 vitamiini puudus võib põhjustada aneemiat, kurnatust, maaniaid ja depressiooni ja pikaajaline puudujääk viib juba tõsisemate aju ja närvisüsteemi kahjustusteni. 
Vitamiini B12 toodavad bakterid, mida leidub naturaalselt loomsetes produktides kuigi ka sünteetilised vormid on olemas ja neid lisatakse toiduainetele nagu näiteks hommikusöögihelvestele. B12 vitamiini võib organismi manustada suurtes kogustes, sest see ladestub maksas ja sealt siis organism võtab seda vajadusel tarvitusele. 
Probleem on siinkohal taimetoitlaste jaoks, kuna B12 vitamiini leidub peamiselt loomsetes produktides nagu loomamaksas 83.1μg/100 g ja loomalihas, samuti kalas (makrell 19.0μg ) ja merekarpides 98.9μg/100 g, koorikloomades 11.5μg/100g. Taimsetest produktidest saab B12 vitamiini sellega rikastatud sojatoodetest ja taimsetest piimadest ning nüüd ka meie turul saada olevatest pärmiekstrakti määretest Marmite ja Vegemite. Loe neist lisa siit http://marmitelover.blogspot.com/2013/02/video-marmite-on-toast-for-beginners.html

Kaltsiumi saamiseks ei pea jooma lehmapiima, see on nüüd juba tõestust leidnud, leidub nii palju teisi toiduaineid, millest on võimalik saada oluliselt rohkem kaltsiumi kui piimast. Kaltsiumi leidub vetikates (1093 mg/100 gr), lehtkapsapealsetes (250 mg/100 gr), naeripealsetes, mandlites (234 g/100 g), petersellis, võilillelehtedes, brasiilia pähklites, peedipealsetes, toortatras, brokkolis, kreekapähklites, selleris jpt.

Magneesiumi leidub vetikates, täisteratoodetes, pähklites, peedilehtedes, kookospähklis, sojaubades, spinatis, kuivatatud viigimarjades, kuivatatud aprikoosides, tumerohelistes köögivilajdes

Kasulikke rasvhappeid saab teadagi rasvasest kalast, pähklitest, seemnetest, avokaadost ja külmpressitud õlidest, mis toidavad meie nahka, hoiavad korras südame- veresoonkonna, vähendavad vähki haigestumise riski ja aeglustavad vananemist. Paljude uuringute väitel on kasulik süüa suhtes Omega3 -Omega 6 rohkem Omega 3-e sisaldavaid toitaineid. 

Parema tasakaalu tagavad sellised mereannid nagu: kaaviar, seepia, homaar, jõekarbid, austrid, kaheksajalg jne., kaladest on parimad – meriahven, tursk, ahven, hõbeheik, paltus, tuunikala, makrell, heeringas jne. 
Ubadest on Omega 3 rikkaim munguba, üllatusena on Omega 3 poolest rikkad ka sellised ürdid nagu piparmünt ja ka tüümian ja basiilik. Veel lisanduvad siia nimekirja rohelised lehtköögiviljad nagu spinat, troopiline puuvili papaia ja muidugi linaseemned ja nendest pressitud õli.

Allikad: http://www.healthaliciousness.com ; „Süües ilusaks“, S.Leeben; „Koduapteek“ M.Marrone



Millised värsked mahlad ja smuutid aitavad meie organismi laadida stressivastaste ainetega?


Annan siinkohal mõned head järeleproovitud retseptid. Valmistage värskelt ja nautige niipalju kui kulub. Alati on väga lihtne  ja hea valik juua hommikul priske klaas värsket aplesinimahla või teha segu greibi või pomeloga. Aga allpool veel variante.

Roheline hommikusöök

  • 2 mahlakat õuna (võib ka rohkem kui on väiksed õunad)
  • 1 sellerivars
  • Suur peotäis rohelist (spinat, petersell, lehtkapsas või lehtsalat (rooma salat, paksoi), peedilehed, mida parasjagu leidub)
  • ½ laimi
  • ½ avokaadot
Pane mahlamasina torusse pool õuna, siis võta peotäis rohelist mätsi see palliks ja pane samuti torusse, siis pane peale teine õunapoolik. Lase mahlaks. Siis mahlata teine õun, seller ja avokaado. Pane mahl blenderisse ja lisa avokaado ja nisuorase pulber ja vurista endale hommikusöök valmis.


Lõunane turbosmuuti

  • 1/3 ananassi
  • 1 seller
  • 2 õuna
  • 1 banaan
  • Peotäis leotatud mandleid (võid kasutada ka muid meelepäraseid pähkleid või seemneid, aga leotatult kindlasti)

Pane mandlid juba eelmisel õhtul vette likku ja enne kasutamist loputa kindlasti. Lase õunad, seller ja ananass mahlaks, pane mahl blenderisse, lisa mandlid, lase segu ühtlaseks, lisa banaan, blenderda, vajadusel pane juurde pisut vett või hoopis kookosvett kui on. Mõnus kõhutäis!


Õhtune juurikamahl

  • 2 õuna
  • Pool pikka kurki
  • ½ sidrunit (kui mahe siis koos koorega)
  • Peotäis brokkoli õisikuid
  • Peotäis spinatit (või muud rohelist lehelist) ja peotäis peterselli
  • 1 sellerivars
  • 1 porgand
  • 1 väiksem peet
*Soovi korral võid lisada ka pöidlaotsa suuruse tüki ingverit :)


Mahlata rohelised lehelised nii nagu esimeses mahlas (pallina õunte vahel), siis kõik muud juurikad ja sidrun (ingver). Ära koori kui on mahesidrun, kui ei, siis koori kindlasti.


Mahlade vahepeal valmistage maitsvaid toitusid kasutades ülalmainitud suurepäraseid toiduaineid, sööge aeglaselt, magage piisavalt, jalutage värskes õhus (mitte kaubanduskeskuses :)) ja tundke elust rõõmu! Päris hull lugu oleks ju kui jõulud lähevad mööda, aga stress jääb :)